Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

?Edukesen Mo Mane i Save Givim Wan Fiuja We i Sef?

?Edukesen Mo Mane i Save Givim Wan Fiuja We i Sef?

Plante man oli ting se olgeta we oli skulgud mo oli rij, oli gat wan fiuja we i sef. Oli bilif se yunivesiti bambae i mekem se man i naf blong halpem wan kampani, ol famle, mo komuniti. Mo tu, maet oli harem se hae edukesen bambae i halpem olgeta blong faenem wan wok we i gat gudfala pei, mo sipos oli gat plante mane bambae oli hapi.

PLANTE OLI TEKEM DESISEN YA

Tingbaot ol tok blong man ya Zhang Chen blong Jaena. Hem i talem se: “Mi mi bilif se mi mas gat wan digri blong mi no moa pua, mo wan gudfala wok blong mi hapi mo glad long laef.”

Plante man oli wantem gat wan gudfala fiuja, taswe oli traehad blong go long ol top yunivesiti maet long ol narafala kantri. Namba blong ol man we oli stap travel from edukesen i stap kam bigwan, kam kasem we sik ya COVID-19 i blokem olgeta. Wan ripot blong 2012 we wan oganaesesen i mekem, i talem se: “52 pesen blong ol studen we oli go stadi long narafala kantri, oli kamaot long ol kantri long Esia.”

Ol perens oli wok had blong sanem ol pikinini blong olgeta i go long yunivesiti long wan narafala kantri. Qixiang blong Taewan i talem se: “Ol perens blong mi oli no rij, be oli sanem mifala ol fo pikinini i go long Yunaeted Stet blong skul.” Olsem we plante man oli stap mekem, ol perens blong Qixiang oli mas mekem ol bigfala kaon blong oli save pem skul blong olgeta.

?WANEM SAMTING I KAMAOT FROM?

Plante we oli bin kasem hae edukesen mo oli kam rij, oli stap wari

I tru, edukesen i save givhan long man, be i no oltaem we hem i givim samting we studen i ekspektem. Eksampol, samfala oli wok had plante yia mo oli mekem ol bigfala kaon blong pem skul, be afta oli no faenem wok we oli wantem. Wan ripot we Rachel Mui i mekem long niuspepa ya Business Times long Singapo, i talem se: “Namba blong ol graduet we oli no faenem wok i stap kam bigwan moa.” Jianjie blong Taewan we i gat plante digri, i talem se: “Plante oli no faenem wok we oli stadi from, taswe oli mas akseptem nomo eni wok we oli kasem.”

Olgeta we oli kasem wok we oli skul from, maet oli faenem se ol samting oli no kamaot olsem we oli wantem. Niran blong Taelan, i go long yunivesiti long Inglan mo afta we i kambak, hem i faenem wan wok we i skul from. Hem i talem se: “Olsem we mi ekspektem, digri blong mi i halpem mi blong faenem wan wok we i gat gudfala pei. Be blong kasem pei ya, mi mas wok had moa. Samtaem afta, kampani i sakemaot ol wokman wetem mi tu. Naoia mi kasemsave se wok i no save givim wan fiuja we i sef.”

Mo tu, olgeta we oli rij o i luk olsem se oli gat gudfala laef, oli stil fesem ol problem long famle, helt, mo oli wari from mane. Katsutoshi blong Japan i talem se: “Mi mi gat plante mane, be mi no glad from we ol narafala oli jalus long mi mo oli stap mekem i nogud long mi.” Woman ya Lam we i stap long Vietnam, i talem se: “Plante man oli traehad blong kasem wan wok we i givim bigfala pei from oli ting se oli save gat wan fiuja we i sef. Be samting ya i spolem olgeta, i mekem oli wari bitim mak, oli gat problem long helt, mo tingting i foldaon.”

Plante oli olsem Franklin, oli luksave se i gat sam samting we oli impoten moa i bitim hae edukesen mo mane. Taswe sam long olgeta, oli no moa intres long ol rij samting, be oli traehad blong kam ol gudfala man. ?Hemia bambae i givim wan gudfala fiuja? Nekis atikol bambae i givim ansa.