?Niu Wol Translesen i Stret?
Long 1950, oli printim fashaf blong Niu Wol Translesen long Inglis. Kam kasem tede, sam man oli stap talem se Niu Wol Translesen a i no stret, from we hem i defren long sam narafala Baebol. Hemia ol samting we oli mekem Baebol ya i defren.
Yumi Save Trastem. Niu Wol Translesen i stanap long ol niufala risej we ol man blong hae save oli mekem, mo ol olfala hanraet we yumi save trastem. Be King James Version Baebol we oli wokem long 1611, i stanap long ol hanraet we plante long olgeta oli no stret gud, mo oli no olfala olsem olgeta we oli yusum blong wokem Niu Wol Translesen.
Ol Tok Blong Hem Oli Stret. Taem oli wokem Niu Wol Translesen, oli traehad blong faenem ol tok we i stret folem ol tok we i kamaot fastaem long God. (2 Timoti 3:16) Plante narafala Baebol oli no mekem olsem, be oli folem kastom blong man, olsem taem oli tekemaot prapa nem blong God Jehova, mo putum taetel olsem Masta o God long ples blong hem.
Oli Tanem Ol Wod i Stret Folem Ol Olfala Toktok. Long sam Baebol, oli talem stori nomo blong samting we Baebol i tokbaot. Be long Niu Wol Translesen, oli tanem ol wod i stret folem ol olfala toktok, sipos mining i klia mo i no haedem tingting we i stap long olfala hanraet. Ol Baebol we oli talem stori nomo blong samting we Baebol i tokbaot, oli gat sam tingting blong man insaed, mo oli no gat sam smosmol save we i impoten.
?Niu Wol Translesen i defren olsem wanem long sam narafala Baebol?
Sam buk i no gat. Katolik Jos mo Is Otodoks Jos oli putum sam buk we samfala oli kolem Apocrypha, long Baebol blong olgeta. Be ol buk ya oli no stap long lis blong ol buk we ol man Jiu bifo oli gat, mo Baebol i talem se ol man Jiu nao we “God i talemaot ol tabu tok blong hem long olgeta.” (Rom 3:1, 2) Taswe Niu Wol Translesen mo sam narafala Baebol blong tede, oli no gat ol buk blong Apocrypha insaed.
Sam vas i no gat. Long sam Baebol, oli ademap sam vas mo sam toktok we i no stap long ol olfala hanraet blong Baebol, be Niu Wol Translesen i no mekem olsem. Plante niufala Baebol oli no ademap ol tok ya. Sipos oli ademap, oli makem se ol tok ya i no kamaot long olfala hanraet. b
Ol wod oli defdefren. Sam Baebol we oli tanem ol wod i stret folem olfala hanraet, oli no klia mo maet oli givim rong tingting long man we i ridim. Traem tingbaot tok blong Jisas long Matiu 5:3, we long plante Baebol oli tanem se: “Ol man we oli pua long spirit, oli save harem gud.” (English Standard Version; King James Version; New International Version) Plante man oli no kasem save long tok ya “pua long spirit.” Samfala oli ting se Jisas i stap talem se i gud blong gat tingting daon o i gud sipos yumi puaman. Be tingting we Jisas i wantem givim, hemia se man i glad taem hem i luksave se hem i nidim God blong lidim hem. Taswe, Niu Wol Translesen i givim stret mining, taem hem i tanem se, “olgeta we oli haremsave se oli nidim God long laef blong olgeta.”—Matiu 5:3. c
Gudfala toktok blong sam man we oli no Witnes, long saed blong Niu Wol Translesen Baebol
Edgar J. Goodspeed, wan man blong hae save we i transletem Baebol, i raetem wan leta long 8 Disemba 1950, blong tokbaot New World Translation of the Christian Greek Scriptures. Hem i talem se: “Mi intres long wok we yufala i stap mekem long fulwol, mo mi laekem tumas ol samting we yufala i transletem, we i fri, i tru, mo ol tok blong hem i laef. Hemia i soemaot se yufala i tinghevi long wok ya, mo yufala i spenem taem blong lanem gud evri samting, olsem we mi tu mi mekem.”
Profesa Allen Wikgren long Yunivesiti blong Chicago, i talem se Niu Wol Translesen i wan gudfala eksampol blong ol toktok blong naoia we oli no tekemaot long ol narafala Baebol, be plante taem oli tekemaot long “ol nara gudfala buk.”—The Interpreter’s Bible, Buk1, pej 99.
Wan man Inglan, Alexander Thomson, we i stap faenem poen long ol Baebol, i tokbaot New World Translation of the Christian Greek Scriptures, i se: “Ol transleta blong Baebol ya oli gat gudhan long wok ya, oli waes, mo oli traehad blong faenem ol tok long Inglis we oli givim stret mining blong Grik hanraet.”—The Differentiator, Eprel 1952, pej 52.
Wan man blong raetem ol buk, Charles Francis Potter, i makem sam tok we hem i ting se oli no stret, be hem i talem tu se: “Ol transleta, we oli neva talemaot nem blong olgeta, oli yusum ol Grik mo Hibru hanraet we oli beswan, mo oli transletem olgeta long fasin we i soemaot se oli gat save mo oli waes.”—The Faiths Men Live By, pej 300.
Robert M. McCoy i tokbaot sam samting long Niu Wol Translesen we hem i ting se oli no stret mo sam samting we oli nambawan, nao biaen hem i talem se: “Translesen blong Niutesteman i soemaot se i gat samfala long skul ya [ol Witnes blong Jehova] we oli gat naf save mo waes, blong winim ol problem we ol man oli fesem taem oli transletem Baebol.”—Andover Newton Quarterly, Jenuware 1963, pej 31.
Profesa S. MacLean Gilmour i no agri wetem sam tok we oli yusum long Niu Wol Translesen, be hem i talem se ol transleta oli “kasem save gud long Grik lanwis.”—Andover Newton Quarterly, Septemba 1966, pej 26.
Profesa Thomas N. Winter i raetem wan ripot long Niu Wol Translesen we i stap insaed long Kingdom Interlinear Translation of the Greek Scriptures, i se: “Komiti we i transletem Baebol ya mo oli no talemaot nem blong olgeta, oli folem ol niufala save long translesen, mo oli tanem ol tok i stret mo i laenap wetem ol narafala tok blong Baebol.”—The Classical Journal, Eprel-Mei 1974, pej 376.
Long 1989, wan man we i stadi long Hibru long Isrel, Profesa Benjamin Kedar-Kopfstein, i talem se: “Long stadi blong mi long Hibru Baebol mo translesen blong hem, plante taem mi luk Inglis Niu Wol Translesen. Evri taem mi mekem olsem, mi luksave moa se ol man we oli tanem Baebol ya, oli rili traehad blong kasem save long stret mining blong olfala hanraet.”
Profesa Jason David BeDuhn we i stadi long ol skul, i skelem naen Inglis Baebol, nao hem i talem se: “Mi luk se NW [Niu Wol Translesen] i stret moa i bitim ol narafala Baebol ya.” Plante man mo plante we oli stadi long Baebol tu, oli ting se sam samting long Niu Wol Translesen oli no stret, from we ol man we oli transletem oli folem bilif blong skul blong olgeta, be Profesa BeDuhn i talem se: “Plante samting long NW oli defren long ol narafala Baebol, from we hem i stret moa i bitim olgeta. Ol transleta oli tanem i stret folem ol tok blong ol man we oli raetem Niutesteman.”—Truth in Translation, pej 163, 165.
a Oli talem ol tok ya long saed blong Niu Wol Translesen long Inglis, bifo we oli wokem bakegen long yia 2013.
b Yu save luk samting ya long New International Version mo New Jerusalem Bible blong ol Katolik. Ol vas we oli ademap, hemia Matiu 17:21; 18:11; 23:14; Mak 7:16; 9:44, 46; 11:26; 15:28; Luk 17:36; 23:17; Jon 5:4; Ol Wok 8:37; 15:34; 24:7; 28:29; mo Rom 16:24. Long King James Version mo Douay-Rheims Version oli ademap 1 Jon 5:7, 8 we i sapotem Triniti, hemia plante handred yia afta we ol man oli raetem Baebol fastaem.
c Long sem fasin, long Baebol blong J. B. Phillips oli tanem tok blong Jisas se “olgeta we oli save se oli nidim God,” mo The Translator’s New Testament i talem se “olgeta we oli save se oli mas fren gud wetem God.”